Menu
Kõige uuemad pildi- ja videogaleriid leiad meie uuendatud keskkonnast. Vaata siit
 |
GALERII Ohutuspäev täitis Kagukeskuse parkla vilkuritega
Laupäeval toimus Kagukeskuse parklas ja keskuse aatriumis kogupereüritus „Ohutuspäev 112”. Päeva alustas läbi linna kulgev alarmsõidukite paraad, kust võtsid osa nii politsei-, tuletõrje- kui ka kiirabiautod.
Ürituse eesmärgiks oli juhtida kõigi tähelepanu ohutusele. Kõik me saame teatud reegleid ja pisikesi tõdesid jälgides muuta nii enda kui ka lähedaste elu ohutumaks. Terve päev sai telkides tutvuda päästjate igapäevatööga; proovida kätt tulekustutiga kustutamises; uurida, kust saab teada, kui pikk on suitsuanduri tööiga; desinfi tseerida käsi ja vaadata spetsiaalse lambi all, kas käed said ikka korralikult puhtaks; proovida ise järele, kui tugevat füüsilist vormi nõuab elustamine; keerutada korstnapühkija õnnenööpi; saada teada, kui pikk on auto pidurdamisteekond; vaadata, milliseid ohtlikke lõhkekehasid on olemas ja palju muudki.
 |
Võru Koreli pargi avamine 2020
Vabariigi taasiseseisvumispäeval said alguse ka Võru linna sünnipäevapidustused.
Pidulikult avati Koreli oja äärne park. Nagu linnapea Anti Allas oma kõnes ütles, et Võrus saavad muinasjutud reaalsuseks, nii on vast avatud park üks atraktiivsemaid jalutus- ja ajaveetmispaikasid, kus linlased hea meelega aega veedavad ja ka oma tuttavad uudistama kutsuvad.
Avamise jooksul mainiti mitu korda, et varem laius oja ääres võpsik, mille keskel seisis suurelt lagunenud hoone nagu tondiloss ja hirmutas kõiki möödujaid. Kolm aastat tagasi alguse saanud ehitus- ja planeerimistööd on kenasti lõpuni jõudnud ja tulemus näha. Paljude toetajate koostöös valmis park, mis on ühtlasi Eesti kõige liigirikkam pajupuudepark.
Kokku võib sealt leida 132 puud ning 2200 pisipuud, mida käis istutamas umbes 400 linlast.
21.08.2020
 |
Ajateenistusse astunud tütarlaps: väike hirm ikka on
13. juulil alustasid Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistust üle 400 noormehe ja neiu, kes läbivad 11 kuu pikkuse teenistuse ning saavad ettevalmistuse allüksuse ülemana või muudes ülesannetes.
Ajateenistusse saab astuda kolm korda aastas. 11 kuu pikkuseks väljaõppeks vastuvõtmine toimub kaks korda aastas: jaanuaris ja juulis, lühem väljaõpe kestab üheksa kuud, see algab oktoobris.
Heleri Lakur
FOTOD: Aigar Nagel
 |
Värskas avati uus turismimagnet – kindral Nikolai Reegi maja
1. juunil avati Setomaa Muuseumide uus külastuskeskus Värskas Õrsava järve kaldal, mis on taastatud oma ajaloolisel asukohal Reegi majana.
Endise kindrali Nikolai Reegi äsja renoveeritud suvemajas saab nautida kohvikumiljööd, külastada ekspositsioonisaale ning laenutada hooajal paate, rattaid või uiske. Külastajatele on maja lahti alates 2. juunist aasta ringi.
Setomaa vallas asuvad muuseumid liideti üheks asutuseks 2019. aasta alguses ning külastajatele on 2020. aasta suvest alates iga päev lahti neli ekspositsiooni: Värska külastuskeskus – Reegi maja, Värska talumuuseum, Saatse muuseum ja Obinitsa muuseum. 1. juunil toimunud avaüritus Reegi majas toimus väiksemas ringis, kuid ka esimestel külalistel oli võimalik kõikide ekspositsiooniruumidega tutvuda. Samuti on võimalik suvehooajal siitsamast rentida jalgrattaid või paadisõitu nautida.
 |
Vastvalminud peremajades saavad omale uue kodu 43 erihoolt vajavat klienti
Kolmapäeva, 27. mai keskpäeval avati pidulikult MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse uued peremajad Võrus Kraavi 2a ja 2b. Juba juunikuu jooksul asuvad sinna elama 43 erihooldusteenuste keskuse klienti, kes kolivad ära keskuse senistest ruumidest Kubjal.
Mõlemas majas on neli suurt viie kuni kuue toaga korterit, peale selle köök-söögituba ja elutuba. Kahes peremaja tüüpi hoones hakkab elukorraldus olema vaimse tervise raskusega klientide jaoks personaalsem ja privaatsem. MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus juhatuse liikme Kaja Solomi sõnul muutub uues asukohas elanike päevarutiin ja avarduvad võimalused olla rohkem iseseisev.
Projekti kogumaksumus on 2,1 miljonit eurot. Ehitustöid tegi OÜ Semuehitus.
 |
Võru volikogu läks ajalukku pidades istungit 2+2 reegli tingimustes
FOTOD: Aigar Nagel
13.05.2020
 |
Võru linnapea ja linnavolikogu esimehe vabariigi aastapäeva vastuvõtt Kandles 21. veebruaril
Möödunud reedel toimunud vabariigi sünnipäevale pühendatud traditsioonilisel Võru linna kontsertaktusel Kandles olid kohale tulnud legendaarsed, vähe tuntud, aga ka silmapaistvad inimesed.
Nendest me sel korral ei räägi, küll aga jätkame selgi aastal toimetuse väikest traditsiooni tuua pildile need vähesed külalised, kes paistavad silma omanäolise, millegi erilise või lihtsalt julge stiiliga.
Samamoodi nagu möödunud aastal on selgi aastal olulisteks märksõnadeks taaskasutus ja redisain, kust ei puudu tibake isekust ja kus hinnatakse kõrgelt kohalikku käsitööd. Kui möödunud aastal hakkasid toimetusele silma võrulaste oskused ja leidlikkus riietuda vabariigi sünnipäeva vastuvõtuks kas redisainitud või enda õmmeldud kleiti või ülikonda, siis sel aastal on veelgi olulisem olla iseenda moodi.
 |
Võru kauplejad andsid Tartu Turuhoones kuuma
Möödunud nädalavahetusel toimus Tartu Turuhoones üritus Eesti Maitsed.
17 külaliskaupleja ja 60 püsikaupleja seas pakkusid oma maitsvat toidukraami võrumaised Rõuge Pagar ja Metsavenna talu.
Toimetus käis mekkimas hõrke kodumaiseid palu ning puhus müüjatega törts turujuttu.
 |
Võrumaa Arenduskeskus jagas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidulikul aktusel maakonna kõrgemaid autasusid
Võru kultuurimajas Kannel toimus 20. veebruaril Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt, kus Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Ülo Tulik ja juhatuse liige Tiit Toots andsid üle Võru maakonna vapimärgi ja teenetemärgid.
Vastuvõtule ja auhinnatseremooniale eelnes kontsert-aktus pealkirjaga „Oh ajad, oh kombed.“ Lavastajad Tarmo Tagamets ja Vootele Ruusmaa (MTÜ Müüdud Naer). Laval esinesid Võru Draamastuudio õpilased ja laulja Kaisa Kuslapuu. Lavastus jutustas lustakaid lugusid ajaloolistest Vana-Võrumaa kihelkondadest ja Setomaast. Lugudega jõuti lõpus tänapäeva, kus tormist ja äikesest tingitud elektrikatkestus tekitas ka ootamatu kultuurikatkestuse. Seepärast ongi vaja tunda ja meeles hoidia neid omi pärimuslugusid. Tunnustuste üleandmise tseremooniat juhtisid vennad Alevid.
 |
Võru linna laste lusikapidu
Võru Linn jagas 2019. aasta teisel poolaastal sündinud lastele 83 hõbelusikat – sada pole enam kaugel:)
Laupäeval toimus kultuurimajas Kannel 2019. aasta teisel poolaastal sündinud Võru linna laste lusikapidu. Võime rõõmustada, sest statistiliselt on sündide arv Võrus tõusuteel. Möödunud aasta teisel poolel sündis 83 last, mis on 15 võrra rohkem võrreldes 2018. aastaga. Kui poisid ja tüdrukud numbrite keeles ära jaotada, siis juhivad poisslapsed, sündis 51 poissi ja 32 tüdrukut. Peale nende sai hõbelusika omanikuks veel üks beebi, kes küll sündis mujal, aga kolis möödunud aastal Võrru elama.
 |
Alanud õdede aasta toob Võrru juurde hulga haritud meditsiinitöötajaid
Eesti Õdede Liit kuulutas 20. jaanuaril välja õdede ja ämmaemandate aasta, millega juhitakse tähelepanu sellele, et praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta ning Eesti tervishoid vajaks ideaalis tegelikult juurde ligikaudu 4000 õde. Praegu töötab Eestis umbes 8300 õde.
Eile toimus Tartu tervishoiu kõrgkoolis õdede, ämmaemandate, hooldajate, bioanalüütikute, massööride ja radioloogiatehnikute lõpuaktus. Aktusel sai lõputunnistuse peale 50 magistriõppe lõpetaja ka 155 rakendusliku kõrghariduse ja 12 kutseõppe lõpetajat. Nende hulgas lõpetas ka 16 Võru tublit inimest. Esimest aastat saadab kool teele magistrandid. Lõuna- Eesti haigla õendusjuhi Jana Trolla sõnul see siiski töötajaid neile juurde ei too, sest lõpetajad on juba ühel või teisel moel haiglaga seotud ning õdede puuduse probleem on mõningal määral jõudnud ka Võrru.
Fotol lõpetas Tartu tervishoiu kõrgkooli palju võrulasi. Enamik neist õnnestus ka pildile püüda. Lõuna-Eesti haiglas tööle asuvad lõpetajad koos õendusjuht
Jana Trollaga (vasakult kolmas).
 |
Võrumaa arenduskeskus tunnustas maakonna ettevõtjaid
28. novembril toimus Võru kultuurimajas Kannel pidulik ettevõtjate tunnustusüritus, kus Võrumaa arenduskeskus kuulutas välja tänavused Võru maakonna aasta ettevõtjate aunimetused kuues kategoorias.
Fotol Võru maakonna tunnustatud ettevõtjad ja ettevõtjate esindajad. Vasakult:
Mati Haljasmets (Võrumaa aasta mikroettevõtte kandidaadi Haljasmetsa Piiri talu esindaja), Ene Kerge (Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja), Tarmo Timmi (võttis auhinna vastu Võru maakonna aasta ettevõtja Taimar Timmi eest), Merlis Hirs (Võru maakonna aasta väikeettevõtte kandidaat OÜ Merling Reisid), Kalle Kaup (Võru maakonna aasta mikroettevõte laureaat OÜ VIP-Mööbel), Tiit Niilo (aasta ettevõtja kategooria kandidaat), Andres Linnasaar (Võrumaa aasta suurettevõtte laureaat AS Barrus), Robert Mägi (Võrumaa aasta startija laureaat OÜ Solarflow), Aime Tulp (Võru maakonna aasta mikroettevõtte kandidaat), Vello Saar (aasta suurettevõtte kandidaat AS Värska Sanatoorium), Urmas Jõgeva (Võru maakonna aasta tööandja laureaat AS Värska Vesi) ja Aigar Pindmaa (Võru maakonna aasta ettevõtja kandidaat).
 |
Võru politsei ja Võru linnavalitsus tunnustasid neljapäeval aktiivsemaid abipolitseinikke
Abipolitseinikuna tehtavad töötunnid on inimese oma vaba tahe panustada ühiskonna turvalisusesse. Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks samamoodi kohustuslikud nagu politseinike omad. Võrumaal on praegu tegevad 45 abipolitseinikku, kellest 17 osales ka neljapäevasel tänuüritusel.
Neljapäevasel tänuüritusel osales 17 abipolitseinikku, Lõuna prefektuuri abipolitseinike koordinaator Ly Brikkel, Võru linnapea Anti Allas, Kagu politseijaoskonna patrullitalituse juht Madis Soekarusk, Võru abipolitseinike rühma juht Elar Sarik ja Võru abilinnapea Toomas Sarapuu. (Vasakult esimeses reas) Lauri Kasak, Kalev Tammoja, Mati Leotoots, Aigar Kalnapenkis, Mati Urbanik, Eve Breidaks, Lõuna prefektuuri abipolitseinike koordinaator Ly Brikkel, Andres Pindis, Andu Värton, Egon Taal, Tiit Tõnts, Priit Ihats. (Vasakult tagant) Argo Laanemaa, Andrus Valge, Võru linnapea Anti Allas, Kagu politseijaoskonna patrullitalituse juht Madis Soekarusk, Võru abipolitseinike rühma juht Elar Sarik, Kuldar Raudsik, Ain Banhard, Oskar-Evald Truu, Võru abilinnapea Toomas Sarapuu ja Mairi Aasa.
 |
Võrumaal peeti esimesed Kagu kutsemeisterlikkuse võistlused
Neljapäeva hommikul kell 9 juhatati Võrus Kagu politseijaoskonna õuealal rivistuse ning sõnavõttudega sisse esimesed Kagu kutsemeisterlikkuse võistlused. Esmased juhtnöörid ning info käes suunduti politseimajja teadmiste testi tegema, milleks anti aega maksimaalselt 15 minutit.
Pärast teadmiste testi suundusid 12 kaheliikmelist võistkonda järgmisi ülesandeid täitma.
Kagu kutsemeisterlikkuse võistlusele valitud erialasid oli korraldajate sõnul kokku kümme.
 |
Nopri talumeierei avas seitsmetärnilauda
Piimatooteid valmistav pereettevõte Nopri talumeierei avas eile pidulikult Kärinä külas Rõuge vallas Võrumaal rekonstrueeritud laudahoone.
Kui 2015. aastal kirjutati valmis projekt farmi rekonstrueerimiseks, siis sellele rahastust esialgu ei antud, kuid talufarmi peremees Tiit Niilo tundis uhkust, et järjekindlus on kandnud vilja.
 |
GALERII Üleeuroopaline keeltepäev Võrus
Euroopa Nõukogu algatusel tähistatakse 26. septembril keeltepäeva juba aastast 2001, et seeläbi tähtsustada Euroopas kõneldavaid keeli ning juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ja propageerida keeleõpet igas eas. Päeva raames korraldatakse Eestis juba neljandat korda keeltekohvikut, mis toob külalisõpetajad üle Eesti kokku ning mille eesmärk on tutvustada kohalikke pärandkeeli ja tekitada inimestes huvi võõrkeelte õppimise vastu.
Keeltekohvikus, mis esimest korda toimus sel aastal Võrus, oli kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte tundides. 15minutilistes tasuta lühitundides oli võimalik tutvuda 20 keelega – võro keelest eksootilise hiina keeleni välja.
 |
GALERII Motoshow 2019
Üsna pika ajalooga Tartu automessidel ei olnud siiani üles astunud veel Bentley, mis tänavu oma 100. aastapäeva tähistades Motoshow’l täies hiilguses väljas oli.
Eile Tartu Näituste messipaviljonides ja väljakul alanud Eesti suurim automess Motoshow toob kokku sõidu-, tarbe- ja matkaautode, autokeemia ning lisavarustusega tegelevad ettevõtted.
Tänavuse Motoshow eripäraks on see, et kohtuvad uus ja vana. Tartu autoremonditehakse katsetehase 70 aasta juubeli tähistamise puhul on väljas retrobusside näitus. Septembri alguses möödus 70 aastat Tartu autode remondi katsetehase asutamisest, mida tähistatakse messil suure juubelinäitusega. Kollektsioonidest üle Eesti jõuavad Motoshow’le bussid ja furgoonautod, mida rahva seas tuntakse ka kui Tartu puubusse. Ühtekokku on näitusel kümme sõidukit, mille seas nii originaalina säilinud kui ka põhjaliku restaureerimise läbinud masinad.
 |
GALERII Võrus peeti istutustalguid
Võrus peeti 14. septembril keskkonnateemalist koguperefestivali „Roheline Võru“, mille kava sisaldas ka istutustalguid.
Istutustalgud Koreli oja kaldal algasid kell 10.
 |
GALERII Võrumaa kutsehariduskeskus 20
Eile pärastlõunal tähistas Võrumaa suurim õppeasutus koos koolirahva ja külalistega 20. sünnipäeva.
Kahe kümnendi jooksul on Väimelas tegutsenud haridusasutusest saanud nüüdisaegse tehnoloogia ja mitmekülgsete õppimisvõimalustega hariduskeskus ning olulisimaks hindab koolijuht inimeste panust.
 |
GALERII Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Võru linnas heategevuskeskuse Saagu Parem külastus
Reedel 30.08.2019 kohtus Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Võru linnas heategevuskeskuse Saagu Parem meeskonnaga ja Vunki mano! loometalgute eestvedajatega.
Kohtumise läbivaks noodiks sai vajadus üksteisega rohkem suhelda, seeläbi sünnivad lahendused kiiremini, kui oma hea idee või rõhuva murega üksi jäädes.
President kirjutas Saagu Parema külalisteraamatusse: „Saabki järjest parem, sest me räägime omavahel rohkem. Siis saab parem enne, kui päriselt raskeks läheb.” Just sedasama riigipea sulest kirja läinud mõtet on keskus seni edukalt viljelenud. Ettevõtmise juht Piret Haljend tundis siirast heameelt Kersti Kaljulaidi külaskäigust ja avaldas selle suure sündmuse eest suurt tänu Vunki mano! loometalgute korraldajatele.
 |
GALERII Rauameistri mitme aasta tagune laienemisplaan jõudis sarikaliikudeni
Võrumaal tegutsev metalli-töötlemisettevõte AS Raua-meister pidas eile pärastlõunal Väimelas oma uusima tootmishoone sarikapidu. Uus hoone koondab enda alla 4500 m2 lisatootmispinda. Uue tootmishoone kogumaksumuseks on kolm-neli miljonit eurot ja tootmisüksuse laienemisega loob ettevõtte Võrumaale üle 30 uue töökoha.
Järgmise aasta kevadel valmivas hoones hakkab asuma keevitus-ja monteerimishall. Hoonesse on planeeritud valgusküllased tingimused metalli töötlemiseks, montaaži- ja treiruum, pinnad detailide lõppviimistluseks ning liivapritsi- ja värvimisruum.
Ettevõte alustas laienemisplaaniga juba mitu aastat tagasi, sest praegused tootmisruumid jäid kitsaks. ASi Rauameister juhataja Harri Gunnar Rantala sõnul on laienemise ajendiks olnud äripartneri poolt pakutud võimalus hakata tootma energiatööstusesse vajaminevaid etteandekruvisid – kaaluga kuni 50 tonni.
 |
Võrus said alguse Võru linna juubelipidustused
Kreutzwaldi pargist alanud rongkäiguga marsiti linna keskväljakule, kus kõiki ootas uhke sünnipäevatort.
Uudistada sai ka vanatehnika näitust. Pärast tervituskõnesid võeti ette ühislaulmine ja -tantsimine, mängis puhkpillimuusika.
Rongkäigu kaasa teinud neljameetrine sõir leidis väärika koha tordi kõrval. Sõir kui laagerdumata kodukootud kohupiimajuust on tuntud traditsioonilise toiduna eelkõige Võru- ja Setomaal.
Kõik soovijad said pidulauatoitusid ka maitsta.
Nelja meetri pikkuse sõira kaaluks oli 106 kg, mis ümberarvutatuna naeladesse teeb 235 ehk sama palju, kui on meie kodulinnal vanust. Õhtu päädis rahvapeoga, kus tantsuks mängisid Goldies Oldies, Gelm ja Hea Story.
FOTOD: Aigar Nagel
16.08.2019
 |
Galerii: Hauka laat 2019
1994. aastast alates toimub Hauka laat Antsla kesklinnas, muutes niimoodi kogu linna üheks suureks laadaplatsiks.
Tänaseks on kesklinn laadale küll pisut kitsaks jäänud, kuid see ainult tõstab laada reitingut ja müüjad registreerivad ennast võimalikult ruttu.
Laatasid hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel aastatel ja tollest ajast on piltegi leida küll vallamajas, küll inimeste erakogudes.
Kõigest sellest tulenevalt on päris kindel, et Hauka laat on kõige pikema traditsiooni ja ajalooga laat Eestis. 1991. ja 1992. aastal laata küll ei toimunud, sest valitses üleüldine kaubapuudus, kuid see ei võta kübetki Hauka laada tähtsusest.
FOTOD: Aigar Nagel
 |
Lastefestival kui Võru visiitkaart – nädalavahetusel oli võim laste käes
Nädalavahetusel toimus lastefestival, mida võib juba uhkusega pidada Võru visiitkaardiks. Nii nagu eelnevatelgi aastatel said lapsed ennast välja elada ja mürada ning osaleda töötubades, näha-kuulda, katsuda ja avastada maailma mitmes võtmes.
Miniloomaaed, seiklus- ja atraktsioonide park, teatrihoov, müstiline filmimaja, muinasjututehas ja palju muudki. Tegevusi leidus kõigile alates pisematest beebidest, kes said aega veeta beebide mängumaal, kuni vanemateni välja.
Tervet festivaliala turvasid esmaabimeedikud, kelle abi vajati paaril korral just palavuse tõttu. Tehnilise rikke tõttu seiskus ka üks karussell, mille tegevus peatati. Rohkem viperusi ette ei tulnud ja mõlemad päevad möödusid meeleolukalt.
Linnapea Anti Allas, kes ka ise terve festivali aja rakkes oli, tänab festivali toimkonda, vabatahtlikke, ettevõtjaid – ühtset Võru kogukonda, kes soojalt on iga aastaga järjest rohkem hakanud panustama meie ühisesse eesmärki, et Võru linn oleks järjest elujõulisem.
 |
Nädalavahetusel sai kümmelda laadamelus
Nädalavahetusel toimus Vastseliinas Eesti laada üks tippsündmusi, Vastseliina laat, mis sel korral tähistas 25. sünnipäeva.
Traditsiooniline laat hõivas peaaegu kogu aleviku ning kauplemist jätkus nii siin kui ka sealpool Piusa jõge. Maarahvale on see justkui kaubanduskeskus, mis oma rikkaliku valikuga koju kätte tuleb ja mujalt tulijatele mõnus meelelahutus. Nii saigi ka sel korral jälgida laval kontserdiprogrammi, kus esinesid tantsijad Eestist, Venemaalt Pihkva oblastist ja Lätist. Toimus rammumeeste võistlus ja köievedu üle Piusa jõe, rahvast tantsitasid ansamblid.
 |
Juubelituli rändas kaks päeva Võrumaal
Pühapäeva hommikul jõudis 27. laulupeo ja 20. tantsupeo tuli Võrumaale. See oli avamäng juubelipeole, mis kannab laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka.
Kahe päeva jooksul läbis juubelituli Võru maakonda, peatudes sündmustel ja kultuuriloolistes paikades ning liikudes täna hommikul siit edasi Põlvamaale.
2019. aastal saab tule tulemise traditsioon 50aastaseks. Esimest korda toimus üle-eestiline tule tulemine 1969. aastal seoses laulupeo saja aasta juubeliga.
Kubja vabaõhulavalt, kuhu tuli pühapäeva õhtuks jõudis, saadeti särav piduline ööseks Võru Katariina kirikusse puhkama. Eile keskpäeval tervitati linnarahvast tule saatel Võru linna keskväljakul ning saadeti Antsla valla poole teele. Võrumaa tule tulemise lõpetas eileõhtune simman Tamme- Lauri tamme juures.
 |
Võru keskväljakul toimus Võru linna ja valla tervituskontsert laulu- ja tantsupeo juubelitulele
Täna keskpäeval toimus Võru keskväljakul Võru linna ja valla tervituskontsert laulu- ja tantsupeo juubelitulele.
Pärast sõnavõtte andis Võru linnapea Anti Allas tõrviku üle Võru vallavanemale Kalmer Puusepale ning enne seda külastati ühiselt kultuurilooliselt tähtsaid kohti Võru linnas ja isikuid, kellega linna ajalugu seotud on.
Homme hommikul antakse tuli pidulikult üle Põlvamaale.
 |
Eile mälestati Võru raudteejaamas küüditamise ohvreid
Eile, 14. juunil möödus juuniküüditamisest 78 aastat. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunikuus Nõukogude Liidu võimude toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV ja Moldaavia NSV ala.
Eile hommikul kell 8.45 olid Võru raudteejaama kogunenud inimesed, kes 78 aastat tagasi toimunud kurba sündmust meenutasid, ohvrite peale mõtlesid ja neid mälestasid. Memento Võrumaa ühenduse esimees Silver Sild tänas avakõnes kõiki kohalolijaid. VIDEO
 |
GALERII Trehvämi Võrun – võrude man
Võru linna asutas keisrinna Katariina II käsul Riia kindralkuberner krahv Georg von Browne. Selliste sõnadega algab Keskväljaku keskel asetsev infotahvel. Peale huvitava infomaterjali leiab väljakult veel mõndagi: positiivse energia, kohtumispaiga sõpradega, jalutamispaiga perega, mõtlemispaiga iseendale, visiitkaardi Võrule …
Laupäeval avati kaua oodatud ja palju kõneainet pakkunud keskväljak.
Olgu, kuidas on, aga üks suur töö on ära tehtud ja ajalukku saab kirjutada, et väljak sai täiesti uue hingamise aastal 2019.
Kõik kritiseerijad ja kiitjad on oodatud edaspidigi sõna sekka ütlema, sest sagin Võru ümber toob meile aina rahvast juurde, mis on väikesele linnale igati positiivne.
 |
Neljapäeva pärastlõunal tänati ohutusprojekti „Tunnen, tean, oskan” osapooli
Ei öelda asjata, et heategu ei maksa midagi, kuid annab palju. Neljapäeva pärastlõunal olid kõik sügisel alguse saanud projekti „Tunnen, tean, oskan” osapooled kutsutud päikesepaistelisele Seedri puhketalu õuele, et tõmmata aastale ametlikult joon alla, tänada koostöö eest ning vahetada muljeid.
Südasuvise pärastlõuna juhatas sisse üks samuti projektile õla alla panija, Jaanipeebu kitarrikool, oma koosseisuga Rõuge Unistuste Kitarriorkester (RUKO).
Neljapäevasele tänuüritusele oli kogunenud suur osa toetajatest ning koostööpartneritest, tänu kelle heale tahtele ohutusprojekt „Tunnen, tean, oskan” võimalikuks sai.
RUKO meeleolu loovale avapalale järgnesid projekti eestvedaja, Võru piirkonnapolitseiniku Elar Sariku avasõnad. „Kui 2014. aastal mõtlesin, et kuidas kogu seda projekti teha ning korraldada, siis nii suurelt ma seda kõike ette kujutada ei julgenudki. Ma väga tänan kõiki, kes on andnud sellele projektile oma panuse. Ettevõtteid, lasteaedu, kolleege,” alustas Sarik oma sõnavõttu.
 |
GALERII Kokku põrganud sõiduautodest paiskus üks katusele
Kolmapäeva õhtul kella 16.30 ajal põrkasid Võrus Liiva ja Kreutzwaldi tänava nurgal kokku sõiduautod Opel ja Volkswagen, millest viimane paiskus katusele.
Liiklus oli mõnda aega häiritud ning suunatud ümberkaudsetele tänavatele. Päästjad likvideerisid süttimisohu ning kiirabi tegeles kannatanutega.
Tänavale kogunes väikese ajaga uudistama palju pealtvaatajaid. VIDEO
 |
Kesklinna koolis toimus teistmoodi koolipäev
Lastekaitsepäeval peeti Võru Kesklinna kooli õuel heategevuslikku laata, kus terve koolipere kogus raha kooli õueala paremaks muutmiseks.
Koolis on selle õppeaasta algusest pikk koolivahetund, kus lapsed saavad süüa ning pärast seda õue aega veetma minna. Selleks puhuks on juba õuealale paigaldatud välijõusaal ja slackline’i tasakaalulindid ning laadast saadud tuluga soovitakse õuesolemise aega veelgi sisukamaks ja põnevamaks muuta.
Huvijuhi Anu Koobi sõnul läks üritus väga, väga hästi korda, sest kohal oli palju rahvast ja tagasisidest on kuulda, et kõigil oli tore. „Üritusega olid kaasatud kõik põhiväärtused, mis lapsel olema peaksid ning tervesse päeva olid ühtekokku ära mahutatud kõik koolitunnid.
Lastekaitsepäeva puhul osaleti kell 11.11 lastele ühise pai tegemise kampaanias.
 |
GALERII Koolieelikud õppisid ohutuspäeval mängu kaudu ohte ennetama
Reedel toimus Võru spordikeskuse staadionil „Tunnen, tean, oskan” ohutuspäev, mis oli eelkõige mõeldud koolieelikutele, kuid millest olid oodatud osa võtma kõik huvilised.
Ühtlasi oli üritus finaaliks sügisel alguse saanud projektile, mille käigus valmistati Võrumaa lasteaialapsi ette eelseisvaks kooliteeks. Koolieelikutele jagati loengute ning huvitavate ja mänguliste tegevuste kaudu teadmisi ohu ennetamiseks ja ohuolukorras käitumiseks.
VIDEO Maikuu alguses võtsid lapsed saadud teadmised ühiste joonistustena kokku, neist on avatud näitus Võru Maksimarketis. „Ühise ohutuspäeva eesmärk oli terve õppeaasta väldanud projekt kokku võtta ja kinnistada selle käigus saadud teadmisi, kogemusi ja praktilisi oskusi,” rääkis projekti eestvedaja ja Võru piirkonnapolitseinik Elar Sarik.
 |
GALERII Koolinoored jooksid liikumisvõime kaotanud laste heaks
Neljapäeval osales ligi 250 Võrumaa koolinoort heategevuslikul teatejooksul Võru Kesklinna pargis, et anda oma panus Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juures asuva ratastoolikasutajate mängupargi ehituseks.
Heategevuslik teatejooks toimus Eestis juba 14. korda, sel aastal võttis osa rohkem kui 12 000 koolinoort 26 Eesti paigast. Korraldaja MTÜ Tallinmeeting ja teatejooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul kogutakse sel aastal toetusi Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamiseks. „Sel aastal kavandatakse Haapsalu mänguparki mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega,” ütles Pallase.
 |
GALERII Euroopa päeva tähistamine Võru Kesklinna pargis
1. 12. maini tähistatakse üle Eesti kümnes linnas Euroopa päeva.
Kolmapäeval oli järg Võru käes, kus Kesklinna parki oli kohale tulnud hulk inimesi, et kuulata ja vaadata Supernovat ning Ivo Linnat, kohtuda erinevate Euroopa Parlamenti pürgivate poliitikutega ning haarata parki püsti pandud laadalt kaasa head paremat kohalikku kraami.
 |
Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel kohtuti Suure Munamäe torni tipus
Esmaspäeva hommikul kogunesid 20 omavalitsusjuhti Lõuna-Eesti kõige kõrgemasse tippu, et allkirjastada heade kavatsuste leping, millega kinnitati ühine koostöösoov Euroopa kultuuripealinna tiitlile pürgimisel.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul seisneb leppe sisu selles, et omavalitsuste koostöö oleks niivõrd tugev ja kultuuriprogramm niivõrd kutsuv, et kogu Euroopa sõidaks kokku vaatama. „Kõik, kes täna koostööleppele alla kirjutasid, panustavad selleks, et Tartu saaks Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024. Ja kui Tartu on koos Lõuna-Eesti omavalitsustega selle tiitli saanud, saame teha väga tihedat koostööd sellele eelnevatel aastatel ja ka sellele järgnevatel aastatel,” sõnas Klaas kohtumisel.
 |
GALERII Võhandu Maraton 2019
Hommikul kell 7 anti start 14. Võhandu maratonile, kus osalejavõistkondi üle 1100.
Vaatamata varajastele hommikutundidele oli kohale tulnud hulgaliselt kaasaelajaid. Maailma suurimal aerutamismaratonil startisid esmalt kummipaadid, millele järgnesid kajakid, süstad ja teised.
Esmalt tehti tiir peale Tamula järvele ning seejärel asuti teele Võhandu jõele.
Emotsioonid on laes ja võistlejad ning korraldajad valmis endast andma kõik.
Ajaloo esimene Võhandu Maratoni võit 2019 läks eestlastele - Raigo Põder, Kristjan Oras (TÜASK/World of Kayaks) ajaga 7:45:03.
 |
GALERII Nädalavahetusel meisterdati Võrumaal kümneid roboteid
Juba neljandat korda toimunud Võrumaa robootikapäeval osales möödunud nädalavahetusel ligikaudu 120 lasteaia- ja põhikoolilast. Tegemist on maakonna suurima robootikahuvilisi koondava sündmusega, mille tänavune teema pühendati Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastale.
Põhikooli õpilased said sel korral end proovile panna ka First Lego League robotimängus. Kaheliikmelised meeskonnad pidid robootikapäeval ehitama ja programmeerima kohapeal roboti, mis lahendab võistlusmatil võimalikult palju missioone.
Robootikafanaatiku ja MTÜ Nutivõlur korraldusmeeskonna liikme Triinu Grossmanni sõnul said osalejad nagu ikka end proovile panna mitmel alal. Hommikupoole ehitati sumoroboteid ja valmistuti võistlusteks ning tegeleti legodest iluehitamisega. Pärastlõunal aga oli huvilistel võimalus end proovile panna First Lego League (FLL) robotimängus.
 |
GALERII Õpilasfirmade laat näitas taset ja andis välja täiesti suurlinnamessi elamuse
Laupäeval toimus Kagukeskuses õpilasfi rmade kevadlaat. Võru gümnaasiumi, Võrumaa arenduskeskuse, tublide vabatahtlike ja toetajate koostöös korraldatud laadal pakkus oma tooteid ning teenuseid kokku 65 õpilas- ja minifirmat, mis on rekordiline arv.
Võrreldes eelmise aastaga olid firmade väljapanekud ja pakutav tublisti arenenud ja tase kõrgem. Rahvast oli kohati nii palju, et raske oli lettideni pääseda.
Kadri Nagel
FOTOD: Aigar Nagel
Teisipäev, 19. märts 2019 Võrumaa Teata
 |
Võru politsei tähistas vabariigi aastapäeva pidulike rivistustega
26. veebruari lõuna ajal toimus rivistus Võru politseimaja ees.
Rivistusele olid oodatud kõik sel päeval tööl olevad ametnikud, nende lähedased ja linnarahvas. Pärast hümni juhatas rivistuse tänusõnadega sisse prefekt Vallo Koppel.
Ühtlasi juhtis prefekt peale möödunud vabariigi aastapäeva tähelepanu peagi saabuvale politsei taasloomise aastapäevale. 1. märtsil 1991. aastal lõpetasid Eestis töö kõik miilitsastruktuurid ja tööd alustas Eesti politsei.
Teenistuskohtades toimuvatel pidulikel rivistustel anti üle teenistusastmed ja teenistusristid pikaajalise teenistuse eest. Ühtlasi tänati koostööpartnereid.
Peale Võru toimuvad pidulikud rivistused Tartus, Värskas, Piusa kordonis, Põlvas, Viljandis, Valgas, Jõgeval ja Mustvees.
 |
Võru linna aasta tegijatele jagati tunnustust
Möödunud reedel tunnustas Võru linn silmapaistvamaid inimesi, asutusi ja organisatsioone, kelle seas on tuntumaid ja vähem tuntud Võru inimesi.
Võru linnavalitsuse väljakuulutatud konkursil „Võro liina tego 2018” kuulutati lõppenud aasta suurimaks teoks kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis valmis möödunud aasta augustikuus.
Aastapäeva peolaual pakuti sel aastal klassikaliste suupistete kõrvale ka sušit ehk jaapanipärast suupistet, mis meeldis rahvale sedavõrd, et sai esimesena laualt otsa.
 |
GALERII Aastapäeva eel tunnustati Võru maakonna tegusaid kodanikke
Üleeilsel pidulikul vabariigi aastapäeva vastuvõtupeol andis sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus kolmele inimesele üle maakonna teenetemärgi, peale selle tunnustati kuut inimest tänukirjaga.
„Kõigil neist on oma oluline roll maakonnas,” sõnas SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tiit Toots pidulikul vastuvõtul. „Maakondlikult on traditsiooniks saanud tublide ja toimekate inimeste tunnustamine,” lisas Toots ning rõhutas, et tunnustamine ei ole pelgalt omavalitsusjuhtide või arenduskeskuse juhtide käepigistus, vaid see tuleb inimestelt, kes tunnevad, et keegi on oluliselt muutnud meie kõigi elu. Enamik tunnustuse pälvinuist olid ka külaliste seas.
SA Võrumaa Arenduskeskus nõukogu esimees Ülo Tulik, tunnustuse pälvinud Leili Väisa, Ena Poltimäe, Aune Saal, Aksel Saal, Tiiu Kolk, Regina Ausmaa ning SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tiit Toots. Pildilt on puudu tunnustuse pälvinud Riina Paat, Milla Liiv ja Valdur Helm.
 |
Vastseliina keskusesse kerkis poole päevaga lõbus ja praktiline lumelinn
Ämbrid, labidad, vesi- ja aerosoolvärvid – neid võis leida kõikjalt suurte lumehunnikute vahelt.
Rõõmsatest, kuid lumemärgades riietes lumelinna ehitajate nägudest võis välja lugeda, et lumelinna ehitamine võib olla päris väsitav töö. Enam kui kaks ja pool tundi kestnud lumelinnaehitus Vastseliinas sai ametliku lõpu möödunud pühapäeval kell 15, kui kõikidele osalejatele said osaks auhinnalised kohad ja tänuaplaus.
„Kõik on võitjad,” tänas kõiki osalejaid panuse eest lumelinnaehituse idee algataja ja Vastseliina rahvamaja kunstiline juht Alice Kirsipuu. „Lund on nii palju ning kuna ma olen Tallinnas näinud ja käinud paljudel lumelinnaehitustel, kuid pole ise ühtegi organiseerinud, tundus see mõte hea,” räägib Kirsipuu. Samas ütleb ta, et sellist raha eelarves ette polnud planeeritud ning lühikese ajaga tuli mingi hea lahendus välja mõelda, et üritus teoks saaks. „Õnneks tuli Vastseliina noortekeskus ideega kohe kaasa,” rõõmustas Kirsipuu.
 |
Rõuge Purakal osales rekordarv kalastajaid
Laupäeval peeti Rõuge Suurjärvel talvist kalapüügivõistlust Rõuge Purakas, millest võttis osa 405 kalastajat. Senine suurim osalejate arv on küündinud 2015. aastal 391 võistlejani.
Auhinnalisi kohti jagati välja 110. Võistlejad said auhinnalaualt ise meelepärase auhinna valida. Kõikide kalapüügivõistlusel osalenute vahel loositi välja ka televiisor, mille võitis Väino Karu.
Peale selle toimus võistlusel püütud kalade oksjon. Kaks ämbritäit kalu müüdi maha 42 euroga.
Kalapüügivõistlust Rõuge Purakas on korraldatud alates 2009. aastast. Mullu võistlust ei toimunud.
 |
GALERII Võru Kesklinna kool taasavas pidulikult peahoone uksed
4. jaanuaril avati pidulikult kaua oodatud Võru Kesklinna kooli rekonstrueeritud peahoone Vabaduse tänaval. Avamistseremooniast võtsid osa kogu koolipere ja külalised, kuni kella 17ni järgnesid koolimajas ringkäigud huvilistele.
„Direktori jutule saab täna ainult heade mõtetega, käskkirju ei väljastata,” hõikas Võru Kesklinna kooli direktor Kaare Lill rõõmsatujuliselt ringi jalutavatale kooliõpilastele oma kabineti ees. Direktori silmist võis välja lugeda vaid rahulolu. Küsimusele, kas tegemist on linna kõige ilusama koolimajaga, vastas Lill, et tema jaoks kindlasti. „Kõik on nii helge, hubane ja kodune. Eriti nüüd, kui oleme oma asjad paika sättinud. Mina olen ülimalt rahul,” sõnas Lill Võrumaa Teatajale. Esimene koolipäev oli ka õpilaste jaoks veidike lõbusam, sest koolis oli ainult kaks tundi, pärast mida sai kogu koolipere koolihoonega tutvuda ja kõik nurgatagused üle vaadata. „Käivad nagu moodsas kunstimuuseumis,” viskas direktor nalja.
 |
Lahtiste uste päev tõi Võru politseimajja üle ootuste palju huvilisi
Eile toimus Lõuna- Eesti politseimajades lahtiste uste päev.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virga sõnul toimub lahtiste uste päev kord aastas ning seda just aasta lõpus. „Alustasime lahtiste uste päeva üritusega viis aastat tagasi ning oleme selle traditsiooniliselt igal aastal läbi viinud laste jõuluvaheaja perioodil, et kõik pisemad ja suuremad puhkepäevi mõnevõrra meeleolukamalt veeta saaksid,” põhjendab Virk. „Meie soov on tuua politseinike ja piirivalvurite töö kogukonnale võimalikult lähedale, sest enamasti ei puutu paljud politseinike ega piirivalvuritega iga päev kokku. Näevad ehk teinekord ainult silmanurgast sündmuskohale sõitvat patrullautot.
Lahtiste uste päeval saab põhjalikuma ülevaate meie töövahenditest, sõidukipargist, töövõtetest, erivahenditest ja paljust muust,” lisab Virk.
 |
Esimest korda said ka abipolitseinikud hea märkamise osaliseks
Möödunud reedel, 7. detsembril toimunud pidulikul tänuüritusel tunnustati esimest korda Võru linna avaliku korra ja turvalisuse tagamisel silma paistnud aktiivseid abipolitseinikke.
Tunnustusürituse idee algataja ja Kagu politseijaoskonna Võru piirkonnapolitseiniku Elar Sariku sõnul on abipolitseinikud olnud suureks abiks politseiametnikele, keda praegu on vähevõitu.
Ühisel Pildil on abipolitseinikud Oskar-Evald Truu, Jevgeni Kaurson, Ain Banhard, Andu Värton, Priit Ihats, Einar Reiljan, Vello Saarman, Andres Pindis, Egon Taal, Ilmar Ploom, Enn Meitern, Eve Breidaks, Kuldar Raudsik, Kalev Tammoja, Tiit Tõnts, Andrus Valge, Aigar Kalnapenkis, Argo Laanemaa koos Võru abipolitseinike rühma juhi Elar Sariku, Võru linnapea Anti Allase ning abilinnapea Toomas Sarapuuga.
Pildilt on puudu Urmas Kiidron, Riho Lehiste, Raul Kell, Valdur Vill, Lauri Kasak, Leo Rätte, Mati Leotoots, Joosep Hiielaan, Valeria Jegorova, Mairi Pelska, Kätlyn Kosman ja Anti Haugas.
 |
Üle 300 sõduri andis Kuperjanovi jalaväepataljonis truudusetõotuse
Reedel kell 11 andis üle 300 oktoobri alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust alustanud sõduri truudusetõotuse jääda ustavaks Eesti Vabariigile.
Pidulikku tseremooniat olid tunnistama tulnud ka lähedased. Pataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste lausus oma kõnes, et rivis seisjad peavad alati olema valmis oma kodumaad kaitsma. Pärast mõnepäevast puhkust jätkub sõdurite teenistus juba erialakursustel.
 |
GALERII Lindora laada fenomen on omanäoline hõng ja melu
Igal aastal 28. oktoobril, simunapäeval peetakse Lindora laata, mis on traditsioon juba 1920. aastatest alates. Laat, kuhu voolab rahvast kohale suisa reisibussidega, köidab pilku eelkõige maalähedase ja maitselt eheda kraamiga.
Mis küll on see fenomen, mis paneb ka linnavurle külma ilmaga metsa vahele vorsti ja mett ostma?
Ostleja Kairit on laadal käinud peaaegu igal aastal ning siia toob teda laadahõng. „See on nagu sõltuvus juba, melu ja kõik need inimesed ja selline karge õhk.
Laat on täies hoos ja mitmesaja kauplejaga ala on täitunud tuhandete ostjatega. Vaata ise galeriist järgi .)
 |
GALERII Kunstikool tähistas 15 aasta juubelit
Eelmisel nädalal pidas oma juubelit Võru kunstikool. Parajasse teismeikka jõudnud ja 15aastaseks saanud kool on aga kõigi nende aastatega pigem mitte teismeeas, vaid laagerdunud ja aina paremaks muutunud.
Direktor Liia Leppiku sõnul käib koolis tegus töö. Kunstikoolil on hea maine ja sinna tahetakse õppima minna. Koolis saab huviharidust kahel õppesuunal: kunst ja tants. „Mul on hea meel ja uhkus hinges, et meie koolis õpetavad oma ala entusiastid ja professionaalid. Mul on hea meel, et paljud kunstikooli vilistlased on läinud oma huvialal edasi õppima. Ja ma olen kindel, et kõik lapsed ja noored on saanud siit kaasa oma valdkonna baashariduse ja põhitõed, kui nad vähegi on viitsinud õppida, ning kindlasti palju häid sõpru. Ühised huvid ju seovad, nii suuri kui ka väikeseid,” räägib Liia Leppik uhkusega hinges.